eneseületus.

´Fotograaf: Tarmo Siirak

Ja praegu olen ma selles punktis, kus ma olen kõigega pea-aegu rahul. Ma olen saavutanud vägaväga palju eesmärke,mis mul kunagi mõttes mõlkunud on ja seda kõike raske tööga.

 Kool on jälle täie hooga peal. Töö läheb sama jadaga edasi( NB! kes veel ei tea, olen Posti baaris baaridaam).

Rutiin on sisse tunginud aga ahvivaimustus õppimisest veel siiski on kuskil kaugemal. Vähemalt on meil koolis Putbusi it-kolledži õpilased Saksamaalt, need on täitsa ägedad, hoolimata sellest et ma neid väga ei näe, aga pidin neile tutvustama meie kooli ja linna.

Muideks, lähengi nüüd LÕPUUKKKSSS HIIINAAA!

Isegi piletid on juba käes, nimelt oktoobrikuu veedan seal (vähemalt 3/4 sellest.)

Niiet mul on ka käes time -to-shape-up! Kolm nädalat jäänud, varsti loen juba sekundeid. Tahaks hullult ära käia, elu võimalus minusilmis siiski. Igatsema hakkan ma küll kohutavalt siin kõiki, eelkõige mu kullakallist Olarit, kes on mind imehästi poputanud ja ilusti-tublisti kannatanud. Küll sõbrad teavad, milline ma olen!:D

Ilmselt võlgnengi oma edasijõudmise temale. Just selle et ma suudan, ja saan.. Ta annab mulle tiivad! Igas mõttes!

Nagu ülevalolevalt pildilt näha, olen tegelenud enese-ületusega. Lõpuks võtsin julguse kokku ning läksin Tarmoga pildistama. Eluaegsed kompleksid on nüüd tunduvalt vähenenud. Õnneks.

Ärge unustage kõike head teie ümber selles kiires-kiires sügises, mis uksevahelt varba juba sisse pistnud on!

Päikest! 

XOXO. Sigrid.