Kas Sul on vahel tunne, et ei suuda minevikust lahti lasta?
Kas Sul tuleb vahel ka pisar silma nurka, kui koged pealtnäha ammu-unustatud soojust kellegi kallistuses, või lõhna, mis Su enda arvates on ammuilma meelest läinud?
Kas Sa tunned külmavärinaid või imelikku võbelust kõhus, kui kuuled mingit tähendusrikast laulu?
Minul on nii!
Just praegu.
Just möödunud päevadel.
Ega lihtne ei ole, kuna kõik on jälle segi paisatud, ja selleks tormiks piisas vaid soojast teistele mittemidagi ütlevast kallistusest, tuttavast lõhnast, ja ununenud laulust.
Jõulud, oh jõulud.
Mis teie jõuludeks saite?
Mida te sellest üldse arvate?
Kusjuures mina pole väga jõulu-inimene. Mulle muidugi meeldib otsida salmikesi ja vorpida kaardikesi, šhopata kingituste eesmärgil (kasvõi endale, mida mina näiteks harrastasin, leides endale super nunnu pluusi! ).
Armas ja hea on olla sugulaste, sõprade ja perega üheskoos. Kõigil on naeratused näol, kuid kui siirad, teab igaüks enda eest ise rääkida...(eeldatavasti siiski südamest ja siirad).
Ja kõhu saab ju kohutavalt täis, kõigest heast ja paremast!
Hoolimata sellest kõigest, ei oska ma midagi sellest arvata!
Praegu on väljas täiesti pime, lumi tuiskab, peites endaga kõik need jäljed, mis tehtud on...Kuu sirab taevas, üllatavalt soe on...Võib-olla on see tingitud odavast (aga heast) vahuveinist ja kangest koduveinist, aga vahet ju pole...
Parajalt šhvipsis on olla, maiustan šhokolaadiga ning üritan pead selgeks klaarida.
Tundub üsna utoopiana, vähemalt mulle...
Loodan et teie jõulud on palju palju lihtsamad ja rõõmsamad.
"jõulumeeleolus"
xoxo.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar