Lõpetamine, kõnes ja pildis.

Uskumatul kombel sain ka mina oma koolikese lõpetatud ning nimetus on omamoodi vinge " it sertifitseeritud nooremspetsialist"

Minu lõpetamisel jutustatud jutuke (kohapeal oli jutt veidi teine, närveerimine teeb ju alati oma töö!!!) :

Auväärt õpetajad, külalised, lõpetajad.

 Hulk noori on taas, pärast paljusid pikki õppetsükleid teinud selle viimase pingutuse ning omandanud väärika eriala, innustava kutse. Me oleme õppinud, joonud palju kohvi, googeldanud, joonud veel rohkem kohvi ning muudkui edasi õppinud. Me oleme avastanud, meelde jätnud, unustanud ning jälle meelde tuletanud. Me oleme laiselnud, kaotanud motivatsiooni ning selle siis jälle üles leidnud.

See tunnistus siin… hmm… väga ilus tunnistus – suurepärane. Aga see ei muuda palju. See ei muuda palju, sest homme meie vanemad on endiselt me üle uhked. Sama uhked kui nad varem olid. Meie tööandja maksab ikka sama palju. Meie sõbrad ikkagi tahavad meiega koos hängida.

See ei muuda palju… võrreldes sellega, kui palju aastad Haapsalu Kutsehariduskeskuses on meid juba praeguseks muutnud.

Ja meie kogetud teod ja lood kahvatuvad selle kõrval, mis lood on veel tulemas. See kahvatub selle kõrval, mis lugusid me oleme  veel loomas.

On mõned inimesed, kes on aidanud meil seda teha. Mõned neist on olnud võib-olla meie jaoks frustreerivad. Mõned jälle inspireerivad.

Mõned neist on teinud asju keeruliseks, teised on teinud asju lihtsamaks.

Ja seda kõike on tarvis, sest alles hiljem me ühendame need punktid ja mõistame miks miski halb, miski keeruline, miski nutma ajav, miski raske… oli meie jaoks tegelikult vägev, oli meie jaoks hea.

Mõtleme kasvõi oma lõputööle. Mis tunne Sul praegu on, kui Sa selle ära oled teinud. Versus see tunne, kui Sul oli paar tundi enne esitamise tähtaega ja Sa veel printisid seda.   See on see hea tunne, mis tuleb kaasa.

Mul on au kasutada seda võimalust siin, et tunnustada demokraatliku valimise käigus otsustatud lemmikõppejõudusid

Siinkohal tasuks mainida, et nemad on meid sundinud kolm ja pool aastat koolipingis higistama, nüüd on meiekord neid higistama saata.

// valitud õpetajate tunnustamine//

Laevad on sadamas turvaliselt, aga mitte selleks pole laevad loodud.

Meil on võimalik elada turvalist elu – toimetada nõnda nagu esivanem käseb, sõbrad arvavad, et on hea või nii, mis on tasuv. Aga mitte selleks pole me loodud. Oleme loodud selleks, et teha midagi erakordset.

Meenutagem  neid päevi, kus me viimati kirjutasime oma lõputööd, tegelesime praktikaga või tuupisime elektrotehnikat. Kus pidime nii paljudele asjadele ütlema: “Ei, ma praegu ei saa, sõbrad. Ausõna. Ma nii tahaksin, aga ma ei saa! Tahaks kooli ära lõpetada.”

See on erakordne hetk, mis meil praegu on. See on tehtud. Ja kõik need asjad, millele Sa pidid ütlema “ei”, nendele Sa saad nüüd lõpuks öelda “jah”.

Ning viimaseks, kallid lõpetajad, tahan ma meie ajukäärude vahele idanema panna Austria kirjanik Karl Krausi järgmised sõnad: “Haridus on see, mida enamik saab, paljud annavad edasi ja vähesed omavad.” Saagem nendeks vähesteks! Saagem tipptegijateks! Sest et HKHK on ju ometi Hea Kool, Hea Kutse!

Selle päevaga lõppes minu elu üks etapp ja see oli suurepärane!

Aitäh teile! (:
xoxo Sigrid