Usun, et oma elus peaksime me tegema asju, mis panevad meid tundma hästi. Mis toovad naeratuse näole. Asju , mille tegemisega kaasneb tunne, et see ongi see minu tassike teed. Mõte on selles, et me leiaks need asjad ja võimalused nendega tegelemiseks. Teel nendeni me võime komistada. Meil tuleb ette tagasilööke. Me võime arvata, et me ei ürita enam kunagi. Me võime vanduda, et me ei asu kunagi uuesti teele ja me võime olla täiesti kindlad, et me oleme elu lõpuni kurvad. Nii ei ole see niikuinii. Ei ole olemas nii halbu asju, et neid ei saaks jälle heaks teha. Inimesed on stabiilsed kui nad on rahul. Maailmas liigub kõik stabiilsema oleku poole. See on loodusseadus. Selle vastu ei saa. Niisiis, lõpuks saab nagunii kõik korda. Nagunii me pingutame täpselt nii palju , kui me suudame. Nagunii ei suuda me istuda paigal. See tähendaks jäämist poolele teele ning see ei ole turvaline. Lõpuks leiame me endale ikkagi õige koha. Ja kui me selle leiame, ei ole meil jäänud muud, kui nautida oma edu ja olla õnnelik.
Mina ei tea veel, kuhu ma lähen . Ma isegi ei tea veel, milline on minu tee. Aga ma tean, et on positiivne. Peab olema!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar